Lõngamaania

-

 Siin nad on. Millega värvisin? Erinevate taimedega, alates nurmenukust lõpetades kurkumiga. Keda täpsemalt huvitab, küsige, mai jaksa praegu detaile lisada, ainult mõned taime nimetan, mis värskelt meeles on. Värvinud olen põhiliselt 8/2 valget maavillast, osa lumivalge ja osa looduslik valge, sellest ka ühe keeduse toonierinevused. Maarjajääd ja vaskvitrioli saab nt Hea maja poest, peeneid loodusvärve olen tellinud Etsyst ühe Läti provva käest, kes saadab kiiresti ja kel on hea kaup, aga olen ka ise taimi korjanud/ostnud ja värvileent keetnud. 

Naistepuna, kurkum, naistepuna

Punakad toonid madar, roosa košenill.

Kurkum ja hibiskus, seened, kaselehed ja vaskvitriol

Roosa ja sinine - punakapsas, lilla hibiskus

Comments

  1. mustkaaren10 September 2021 at 10:19

    Ossa, milline vägev toonivalik!

    ReplyDelete
  2. Marfa10 September 2021 at 12:04

    Onjo ;) Osad lõngad ununesid pildistamata ja on juba keradeks keritud, tumelilla ja miskine tumedam pruun, kui mälu ei peta.

    ReplyDelete
  3. Morgie11 September 2021 at 08:29

    Ökovikeraar...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Marfa11 September 2021 at 09:13

      Väga öko, eriti naadi ja võilillega värvitud lõng ;) Naat ja võilill on taastuv materjal, kasvab nagu mühiseb ja annab lisaks veel värvi ka. Ja on söödav.

      Delete

Post a Comment

Popular posts from this blog

Jutujaht: Sinnani on maad kaksteist miili

-
 "Ma ei saa aru, kuidas järsku nii pimedaks läks. Mitte muhvigi ei näe!" "Teine ajavöönd, eksole. Kell seitse läheb ära pimedaks ja nii ongi." "Mismõttes ongi! Kes üldse tahaks sellises kohas elada, kus nii vara pimedaks läheb?" "Paljudele jälle ei meeldi see, et meil on suvel ka öösel valge. Kurdavad, et ei saa magada ja." "Siis ei olegi vaja reisida, kui ei meeldi. Istugu kodus! Ausalt öeldes istuks ma ka ise praegu hea meelega kodus. Aru ma ei saa, mispärast ma olin nõus sinuga kaasa tulema. Kas ma olen napakas või mis." Pikk kõnekas paus. Pimedus. Kauguses huikab mingi lind. "Kuule, mitte midagi ei näe. Kas sul on pealamp kaasas?" "Ups, unustasin maha. Oota, ma lasen telefoniga valgust, et kas me ikka oleme õigel teel." "Mida! Mis õigel teel! Kas sa ei tea siis, kuhu me minema peame? Ise ütlesid, et sul on kõik ilusti kaardi peal maha märgitud ja küsisid veel kellegi kohaliku käest üle ka, kuhu minna." ...
Read more

Jutujaht: Proovis igaks juhuks veel kord selga

-
 "Ma ei tea, pole nagu päris see. Ausalt!" "Ära hakka jälle virisema, on nagu on. Tead ju küll, mis maailmas me elame. Patt on viriseda iga asja üle, kui niigi on kõik pekkis." "Mis, ma ei tohi arvamust ka avaldada?" "See ei ole arvamus, see on virisemine. Ja punkt! Kas sa üldse kujutad ette, kui palju inimesi praegu püstihädas on. Neil pole mitte kui midagi, kärvavad nagu kärbsed. Igaüks istub oma urus ja ootab praktiliselt surma, aga sinule, näed, anna mida tahes, ikka leiad põhjuse vingumiseks. Mulle aitab! Ma nägin hullu vaeva, ma ei suuda seda kiunumist lihtsalt taluda. Kõik, lähen minema ja vaata ise, kuidas saad. Püha müristus, jõuluõhtul sedasi teha. Mis inimene sa küll oled!" Uks prõmatab kinni. See läks nüüd küll pisut halvasti, mõtles Elfriide heitunult. Äkki lähebki minema, mis siis saab.  Kop-kop! "Oled sa seal?" Vaikus. "Palun vabandust! Ma käitusin valesti, ma tean. Anna andeks, palun! Tule nüüd välja ja istume ilust...
Read more

Jutujaht "Ja muidugi aitäh hea sõna eest!"

-
 "Teate, ma kohe näen, et te olete hea inimene. Ausalt! Need silmad, see pilk, mis on täis maailmavalu ja samas nii sügavat mõistmist. Sellistesse silmadesse võib uppuda. Ja laup. Kohe näha, et olete tark inimene, intelligentne inimene, haritud inimene. Küllap olete elu jooksul sadu raamatuid läbi lugenud. Minu arust on ka teie huulte lõige imepärane. See küll praegu väga hästi ei paista, aga mulle vähemalt tundub, et teie suust voolavad sõnad, mis on tummised ja kaunid, sügavate mõtetega pikitud, enne väljaütlemist pikalt lihvitud, nii nagu meri lihvib merevaigu salapäraseks kuldseks helmeks, mille imetlemisest kunagi küll ei saa." "Sa..." "Ei, pole vaja midagi öelda. Ma näen teie näost, mida te tunnete. Teie tunded on kaunid nagu eksootilise liblika tiiivad. Ühest küljest sillerdavad nagu vikerkaar, teisalt müstilised ja pisut sünged nagu novembrikuine selge öö. Minu arust on meie vahel tekkinud nii tugev side, et tundub uskumatu, kuidas me üldse oleme ükstei...
Read more