Helene Schjerfbeck, beebi ja kuldne pilveke
Jutujaht: Sinnani on maad kaksteist miili
"Ma ei saa aru, kuidas järsku nii pimedaks läks. Mitte muhvigi ei näe!" "Teine ajavöönd, eksole. Kell seitse läheb ära pimedaks ja nii ongi." "Mismõttes ongi! Kes üldse tahaks sellises kohas elada, kus nii vara pimedaks läheb?" "Paljudele jälle ei meeldi see, et meil on suvel ka öösel valge. Kurdavad, et ei saa magada ja." "Siis ei olegi vaja reisida, kui ei meeldi. Istugu kodus! Ausalt öeldes istuks ma ka ise praegu hea meelega kodus. Aru ma ei saa, mispärast ma olin nõus sinuga kaasa tulema. Kas ma olen napakas või mis." Pikk kõnekas paus. Pimedus. Kauguses huikab mingi lind. "Kuule, mitte midagi ei näe. Kas sul on pealamp kaasas?" "Ups, unustasin maha. Oota, ma lasen telefoniga valgust, et kas me ikka oleme õigel teel." "Mida! Mis õigel teel! Kas sa ei tea siis, kuhu me minema peame? Ise ütlesid, et sul on kõik ilusti kaardi peal maha märgitud ja küsisid veel kellegi kohaliku käest üle ka, kuhu minna." ...
Selle kunstniku kohta lugesin hiljaaegu kuskilt eluloolist artiklit. Tal oli õnn oma aja naiste saatusest -noorelt mehele, synnitama ja ilma hariduse, inimõiguste ja meditsiinita teenindama oma omaniku majapidamist kogu elu - pääseda arvatavasti jõuka pere lapsena - ja tema talendi juures võib sellest ainult rõõmu tunda. Ka teda peetakse ekspressionistiks, aga tänu suurepärastele laste ja naiste, samuti kogu elu vältel maalitud ilustamata, aga seeeest tehniliselt huvitavatele v emotsionaalsetele autoportreedele peetakse teda ka feministliku kunsti tubliks esindajaks, sest kujutas oma portreteeritavaid ilma liigse ilustamiseta.
ReplyDeleteTegelikult oli ta vaesest perest, kus isa kahjuks mingil hetkel tuberkuloosi suri, jättes pere aineliselt väga nirusse olukord.
DeleteLapsena juhtunud õnnetuse tõttu oli Helene mõnda aega voodihaige ja nii saigi alguse tema kunstnikukarjäär, kuna igavlemise vältimiseks anti lapsele kriidid kätte ;)
Kuna tegu oli imelapsega, üliandeka noore neiuga, kelle talent avastati ka väga varakult (11-aastaselt, kui mälu ei peta), siis oli tal rõõm mitmesuguste stipendiumite abil välismaal töötada ja ennast arendada. Mehele ta tõesti ei läinud (oli õnnetu armastus selle asemel), lapsi ei olnud, küll aga elas ta koos eaka emaga, nii et ilmselt hooldamisetööst ei pääsenud temagi. Kusjuures, Soome riik kohe oma iseseisvumise alguses määras kuulsatele ja andekatele kunstnikele sh ka mainitud kunstnikule riikliku pensioni. Mu arust pole Eestis tänase päevani midagi sellist tehtud, küll aga oleme hästi hoolitsenud presidentide, nende provvade ja riigikogu liikmete pensionite eest.
Oli ka siis naistel valikut - karjäär või perekond. Kes ikka väga tahtis, võis end kunstile/kirjandusele pühendada. Tänapäeval ei ole ju mingit survet lapsi saada, aga paljud naised valivad ikkagi perekonna, sest oh häda, me oleme bioloogiliselt nii üles ehitatud, et lapsed tunduvad jube nunnud. Ja siis pärast, siis on hilja kunstiga tegelema hakata.
Hissand, kui halvasti ma inglise keelt oskan... Tal oli tark ema, kes lapse annet hinnata oskas.
DeleteMeil, jah, on Kulka ja selle valitud kinnisvaraarendajatest härrased.